Puutöö võlu ehk kuidas minust puidutreial sai

Aktiivne, mõtestatud ja koordineeritud kehaline tegevus võimaldab tööpäeva rutiinist taastuda, kuna selles protsessis osalevad valdavalt teised aju osad. Sarnaselt spordiga on käsitöö kehale ja ennekõike vaimule vajalik, alateadlik tung igapäevatööst lõõgastumiseks.

Soovin jagada puidu treimise kogemusi, kuna eestikeelse info valik on piiratud. Loodetavasti toetavad järgnevad postitused neid, kes soovivad treimisega alustada ning tekib huviliste ringi kogemuste vahetamiseks.

Sissejuhatus

Peale igapäevatöö õppejõu ja teadlasena on mulle alati meeldinud ka midagi oma kätega luua – mente et manu. Olen käsitöö tungi võtnud iseenesest mõistetavana aga ilmselt leidub sellele ka teaduslik selgitus.

„Ученый“

Lisaks käsitööle olen enamuse oma aktiivsest eluperioodist tegelenud rahvaspordiga. Selle käigus on olnud au kohtuda heal tasemel sulgpallitreeneriga Venemaalt. Vaatas mees mulle otsa ja esitas küsimuse: „ученый“ (teadlane vene k.)? Saades positiivse vastuse järgnes selgitus, kuidas teadlase aju vajab lõõgastumiseks hoopis teistmoodi tegevust, kui töölaua taga probleemide lahendamine. Aktiivne, mõtestatud ja koordineeritud kehaline tegevus võimaldab tööpäeva rutiinist taastuda, kuna selles protsessis osalevad valdavalt teised aju osad. See hariv vestlus pani mõtlema, et sarnaselt spordiga on käsitöö kehale ja ennekõike vaimule vajalik, alateadlik tung igapäevatööst lõõgastumiseks.

Garaažitöökoda

Mõni inimene kasutab oma autotalli vähevajalike asjade hoidmiseks, mõni majutab seal ka sihipäraselt oma sõiduvahendit. Garaažis on kuuldavasti idanenud ettevõtteid, mis praeguseks on maailma vallutanud.  Minu elupaiga garaaž oli algselt täidetud asjadega, mida mitu sugupõlve oli olude sunnil pidanud vajalikuks tallele panna. Kuna perele mööbliesemete valmistamine aiapingi nurgal osutus pikapeale ebamugavaks ning ka ebatäpseks tööks, hakkasin ennast aegamööda garaaži sisse seadma. Visates välja täisväärtusliku Žiguli jagu varuosasid, õnnestus teha ruumi töölauale. Stalini aegse diivani kõrvaldamine võimaldas kasutusele võtta saag-höövel-frees tüüpi kombipingi. Vanade telliste ja muu nõukaaegse ehitusmaterjali kõrvaldamine võimaldas tuppa tuua väiksema lintsae ja nii see asi edenes. Puidu treipink ei olnud siiski minu esimene valik. Soome sõber Kalervo omas palju täiuslikumat töökoda, kui minu garaažinurk. Korralik küün oli sisustatud (pool)tööstuslike saagide ja höövelpinkidega. Nende hulgas ka treipink. Kalervo oli just läbinud treimiskursused ja innustas mindki proovima. Samal päeval valmisid minu esimesed treitööd, keeglikurikas ning kuul. Õigest proportsioonist oluliselt väljas kuid minu keegliharrastajast abikaasale siiski teatavat rõõmu valmistavad. Ja sealt see asi algas. Poole aasta pärast toetas minu kallis kaasa sünnipäevakingi võtmes esimese treipingi soetamist, JET-JWL-1442. Sealt edasi taandus muu puutöö treimise ees.

Miks just treimine?

Kui tisleritöö vajab esteetilise tulemuse saavutamiseks suurt täpsust nii toote planeerimisel kui ka valmistamisel siis treimine võimaldab saada inspireeritud materjalist ja ideedest, mis sageli sünnivad alles tööprotsessi käigus. Lõpptulemuse määrab sageli loodus ise, lähtuvalt puidu süü mustrist, erinevatest defektidest ja väärarengutest, kuivamisega kaasnevatest muudatustest jne. See on huvitav maailma, mis pakub võimalusi õppimiseks ja materjali tunnetamiseks aga ka rõõmu looduse ilu esiletoomisest. Seega on treimine omamoodi kunsti, loodusest lähtuva juhuslikkuse ja oskustel põhineva käsitöö ühendus kus lõpptulemuse määrab sageli protsess ise ning see on väga põnev!

Sarnaselt teiste puutöö liikidega vajab ka treimine õppimist ning pakub võimaluse pidevaks enesetäiustuseks. Positiivne on aga see, et juba peale algteadmiste omandamist on võimalik jõuda rõõmu pakkuva tulemuseni, mis innustab edasiseks arenguks nii töövõtete kui ka vahendite osas. Siiski peab algus olema õige vähemalt kahes osas: õiged ja ohutud töövõtted ning õige treipeitlite teritamine. Nii napp pääsemine õnnetusest kui ka nürid töövahendid võivad isu jätkuvaks tegevuseks lõplikult kustutada.

Kuidas treimist õppida?

Kuidas olen mina treimist õppinud? Kui mitmetes Eestist suuremates riikides on olemas harrastajate klubid, kus algajad saavad meistritelt kogemusi omandada või kursuseid läbida, siis Eestis selliseid võimalusi ei ole. Siin ja seal korraldatakse üksikuid algajate kursuseid kuid pidevaks arenguks mingis spetsiifilisemas valdkonnas, nagu näiteks kausside või õõnesesemete treimine sellest palju abi ei ole. Seega on ainus võimalus iseõppimine.

Kas keegi mäletab veel seda, milline oli Youtube äppi algne kujutis? Saades oma esimese nutitelefoni, peitsin vana kineskoopteleka kujutisega nupu kaugematele vahelehtedele, pidades seda mõttetuks ajaviiteks. Peagi sai sellest aga minu lemmikrakendus, kuna pakkus tundide kaupa kvaliteetseid videosalvestusi oma valdkonna meistrite õpetustega kõikmõeldavate tööprotsesside kohta, lihtsamatest keerulisteni. Vaadates ja järgi tehes õppisin materjali ette valmistama, tööriistu kasutama ja hooldama, tooteid viimistlema jne. Saadud kogemusi analüüsides olen välja töötanud võtteid, mis tunduvad minu enda jaoks kõige optimaalsemad. Nagu iga õppeprotsess on ka minu oma kulgenud teatavate tagasilöökidega, mis on aga pigem innustanud vigade olemust mõistma ning lahendusi otsima. Nii nagu Internetis leiduva infoga üldiselt tuleb ka Youtube õppematerjalidesse suhtuda kriitiliselt. Leidub väga häid õpetusi aga ka oskamatuid või suisa ohtlikke töövõtete esitlusi. Kui neid kohe alguses eristada ei oska, siis soovitan otsida nende meistrite kanaleid, kes on postitanud pikemat aega ja saanud tunnustust ka teiste harrastajate poolt.

Kokkuvõte

Perekond Krumme koduleht Krummecraft.ee ei ole käivitatud mitte ainult müügikeskkonnaks vaid eesmärgiga tutvustada meie perele olulisi käsitöö valdkondi. Soovin jagada puidu treimise kogemusi, kuna eestikeelse info valik on piiratud. Loodetavasti toetavad järgnevad postitused neid, kes soovivad treimisega alustada ning tekib huviliste ringi kogemuste vahetamiseks. Küsimuste ja ettepanekute korral ehk mõttevahetusteks palun seega julgelt ühendust võtta andres@krummecraft.ee.